Jeiiii, puhkus!

Küllikesel algas puhkus ja lõpuks ometi jõudis kätte aeg, et pühkida suurlinna tolm jalgelt ja põrutada Colombiat avastama. Bussipiletid Armeeniasse (ei, ma siiski ei plaaninud mandrit vahetada vaid Armeenia on kohvipiirkonnas asuv linn) olid juba varem ostetud. Kolmapäeva õhtul töölt tulles hakkas Küllike pakkima ja jõudis napilt väljasõidu ajaks valmis (see oli siis pool kolm öösel). Ma pole kindel, kumba oli rohkem, kas pakkimist või koristamist. Aga ega ma ise ka parem polnud- viimase hetkeni sai tööd tehtud, sest arvuti jäi me naasmist Küllikese riidekappi aheldatuna ootama. Kuna bussijaama sai jõutud paraja varuga, siis jälgisime mängu ja tsekkisime kaasreisijaid. Reisiseltskonnas oli muuhulgas kaks noort tüdrukut kelle hoolde oli antud beebi ja 2-aastane. 2-aastane loputas hoolega tsipse mullijoogiga alla. Ma lootsin vaid, et me istume neist võimalikult kaugel, sest see oli vaid aja küsimus, mil see kraam teistpidi välja tuleb. See aeg jõudis kätte 2-tunni pärast. Ei saa nüüd seda lapsele süüks panna, sest endagi sisikonnal oli raske mõista, miks teda korraga üles-alla ja vasakule-paremale šeigitakse. Ja mis te arvate, kus me istekohad olid? Muidugi otse 2-aastase taga :) Kui 2-aastane oli mao ära tühjendanud, tõmbus Küllikese nägu järjest rohelisemaks ja kukkus ka kõõksuma. Nähtavasti tahtis see ingveri tablett, mis hommikul sai iivelduse vastu manustatud, vabadusse murda. Mina hirmuga mõtlesin, et kui Küllike peaks murduma, siis ei peata seda laviini miski. Õnneks piirdus Küllike vaid kõõksumisega ja ülejäänud tee möödus võrdlemisi sündmustevaeselt.
Peale 6 tundi rappumist jõudsime Armeeniasse- esmapilgul tundus see üks väike ja räpane linnake olevat. Etteruttavalt ütlen, et ka 2. ja 3. mulje ei parandanud seda. Võimalik, et olen ülekohtune, sest see linn jäi meile vaid transiitlinnaks. Küllike oli meile takso hotellist järele kutsunud. Tegemist oli siis öko-hotelliga- Hacienda Combia. Ma seda öko matsu ei jaganud lõpuni välja- et mis täpselt see öko osa seal oli: kas see, et maantemüra 24 h tuppa trügis, koer öösiti serenaadi laulis, või see, et öötundidel mingi disko käis- täpselt ei teagi, kas pidu panid rotid või nahkhiired. No igatahes oli meil plaanis järgnevad neli ööd seal veeta. Öö maksis seal 74 000 COPi kahene tuba (umbes 32 EURi). Võrkkiik ja basseiniga mullivann suutsid siiski ühtkomateist kompenseerida.

Järgmine päev oli planeeritud mööda saata Valle de Cocoras.